NRG 46b

Meie seltskonnast on moodustunud väikene meeskond, kes kutsub ennast Metsakunniks.
Me teame, et

• peamiselt võib Metsakunne kohata kuskil metsas kaart käes mässamas;
• kui kord neid märkad, siis saab neid jälgida tunde ja tunde;
• nad liiguvad peamiselt jalgsi, kuid vahest ratta või kanuuga;
• neid võib kohata nii suvel, sügisel, kevadel kui ka talvel;
• kui sügisel keegi jões jalutab, siis suure tõenäosusega on need Metsakunnid;
• seljas on neil kott, milles leidub batoone ja vorstikesi;
• imelikul kombel pärast kuuendat tundi on nad ikka veel rõõmsad seal metsas;
• Metsakunnid hakkasid kirjutama.

Paarile küsimusele vastates on võimalik võita ajalooline NIKE jalgpall, millel on peal terve Eesti jalkameeskonna autogrammid, kes mängisid Wembley’s Inglismaa vastu. Samuti on pallile oma jälje jätnud sellised tegelased nagu treener Viggo Jensen, Aivar Pohlak, Laine Jänes ja Hannah.

Täpsem info kampaania kohta Spindo Club’st.

Muide suurepärane võimalus üksteisega ühenduse hoidmiseks on ühised lõunad. Seega kui järgmine kord lõunale plaanite minna, siis kõigepealt mõelge, kus linnas asute ja seejärel haarake telefon ning tehke mõned kõned klassikaaslastele, kes eeldatavasti peaksid just samas linnas pesitsema. Me kõik (vähemalt enamus ma usun) sööme lõunasööki ja usun, et enamus meist on valmis oma rutiinsele “lõuna kooli/töökaaslastega” vahelduseks seda aega just oma klassi rahvaga veetma

Samuti pole sugugi paha mõte seda lõunastamist vähemalt paar päeva ette planeerida!

Hääd isu-

Palun siiralt ja südamest vabandust, et teid unarusse ja teadmatusse jätnud olen. Järgnevaga katsun midagi heastada.

Kõigepealt sündmused, mida kindlasti tasub vaatama tulla.

9.aprill- kevadball

17.aprill- Missi ja Misteri valimine

18.aprill -abiturientide pulm

Nagu kõik ilmselt teavad toimuvad õpilaste ja direktsiooni kohtumised kord kuus. Viimased korrad on päris tulised olnud, sest õpilastel (eriti uue ühika elanikel) on probleeme kasvatajatega. Vestlus koolijuhtkonnaga on mitmeid kordi nii kaugele jõudnud, et õpilased naeravad kurbusest, sest ei suudeta uskuda, missuguseid soovitusi meile antakse. “Kuidas kasvatajale meeldida” raamatu saaks nendest killukestest hea. Näiteks: teemaks oli üks teatud kasvataja, kelle uudishimu ja vahel päris konkreetne uurimine ja puurimine nii mõnegi endast välja on viinud. Uurisin siis õppealajuhataja käest, et mida siis tegema peaks, et mu isiklik elu jääks isiklikuks. Sest vahest , ma leian, ei ole tarvis kõigil teada, millise arsti juurde ma lähen. Jutt võttis tuure, sest vastused polnud ammendavad. Lõpuks jõudsime sinnani välja, kui õppealajuhataja teatas, et tegelikult peaksime siis meie kasvatajat kasvatama. Kurbusest naerda- muud üle ei jää. Keskealist inimest kasvatab noor 18-aastane neiu? No kuulge! kui ma ka üritaksin kasvatajat kasvatada, siis järgnev elu ühikas pole kindlasti mitte meeldiv, see on garanteeritud!

Selline ebamugavus seoses kasvatajatega on tegelikult kuuajatagune. Nüüdseks on direktsioon kasvatajatega rääkinud ja kõik naeratavad ja on ilusad ja head. (siin on tõepoolest väike iroonianoot sees)

Päike paistab ja hea tuju sulab lume alt välja. Üldise Nõo elu kohta pole praegu palju rääkida, sest kõik oli talve mattunud, usun, et nüüd ärkavad inimesed taas ellu. Ja suure osa minu ajast võtavad ära eksamiained ja viimased kontroltööd,referaadid.

Mingi aeg mõtlesin, et ei jõua enam Nõos käia, see tuli ilmselt hallist ilmast ja ühikast. Nood neli seina võivad päris kurnavad olla. Üks nädalake tagasi jõudis aga kohale, et lõpetamine (mis toimub 21.juunil) on kohe varsti ukse ees ja see saab tegelikult ka läbi. Teie oluline informatsioon on võib-olla ka see, et kuulduste järgi Mare-Lee enam klassi ei võta ja mõnelt poolt tuli ka sellist juttu, et ta läheb üldse pensionipõlve nautima (selles ma väga kindel pole)

Ja sellest, et ta klassi ei võta, saan väga hästi aru, sest kui ma päris ausalt ütlen, siis oleme me mittekõigeparemad olnud. Ma ei tea, millest arusaamatused tulevad. Kas põlvkondade erinevusest? Igatahes on 52b talle kindlasti palju pea- ja südamevalu tekitanud /loomulikult mitte kõik meist. Aga pole midagi, mida ületatud ei saa, tee võib küll konralik olla.

Vabariiklikele olümpiaadidele on pääsenud päris suur hulk nõokaid (täpset numbrit ei mäleta), ja praegu meenub kaks kaheteistkümnendikku, kes esimese viie hulka said. Üks neiu sai vene keele vabariiklikul kuuenda koha, viiendale kaotas 0,1 punktiga!

Koolileht “Peetrike” sai uue peatoimetaja.

Nüüdsest on mu amet edasi antud Siim Saarsenile, kes “Peetrikese” eest kindlasti hästi hoolt kannab!

Praegu vist… ei meenu midagi, aga kui meenub, siis te olete esimesed kes sellest kuulevad, ei, loevad!

Olge tublid ja nautige valgust!

Auli

Aasta 2008 on seni möödunud NRG 46b lehel üsna rahulikult ja sellega seoses tekkis osal seltskonnast idee, et võiks midagi uut ja vahvat lehele täienduseks lisada. Alljärgneva idee peasüüdlasteks on siis Andero, Kristo ja siinkirjutaja.

Kristo: “Meie kodukal võiks olla mingi sektsioon, kuhu saaks postitada huvitavaid linke koos kommentaaridega - midagi sellist, et ei peaks alati uut postitust tegema, vaid et saaks lihtsalt kuskil “teadetetahvlil” infot ja viiteid üksteisega jagada. Me kõik ju surfame netis ja vahepeal komistame huvitavate asjade peale!”

Mõeldud ja peaaegu, et tehtud! Siit minu ettepanek teostuseks, mis jääb teiepoolset tagasisidet ootama enne laivi minekut. Tegemist suhteliselt lihtsa ja kiire lahendusega linkide-viidete jagamiseks, mida saame RSS’ga siduda ja mis oma olemuselt on ka üsna Web 2.0

Koduka keskmise osa lükkaks miski 50-80px allapoole ja sinna ülevale tekitaks kujuteldava “kasti” mille pealkiri oleks näiteks “NRG 46 viited või teadetetahvel” vms + viide ka mingile eraldi lehele, kus oleks täpsemalt kirjas “mis värk see on ja kuidas toimib”. Samuti oleks seal eraldi lehel nimekiri kõikidest lisatud viidetest. Selles koduka avalehel olevas kujuteldavas kastis oleks viimased x viidet (näiteks 5-10).

Asi toimiks läbi del.icio.us‘i, kus meil oleks oma kasutaja nagu meil juba Nagis ja Youtubes olemas on. Muide siit ka väike küss, et kui paljud meist del.icio.us’st kasutavad?

Sisuliselt toimiks see sarnaselt mu enda isiklikule kodukale, kus dünaamiline sisu viidete näol jookseb lehe paremal üleval servas (v.t Tonis.Hinnosaar.net), ainult see oleks esitatud natuke advanced kujul.

Mis puutub RSS‘i ja emaili listi, siis saaks asja integreerida nii, et sinna lisatakse eelneva perioodi viited näiteks 1x per nädal või miks ka mitte 1x per päev. RSS näeks välja sarnane Tehnokratt.net feed‘le.

Viiteid lisades saaks neid sildistada (tag’e lisada) ja samuti saaks sinna lisada alati ka kommentaari/selgituse. Samuti on võimalik lisatud viiteid hiljem lihtsalt kustutada, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Kuidas tundub viidete jagamise mõte?

Edit:
Lisan siia huvilistele ka mõned väärt viited del.icio.us teemal, mille abil viiteid (suure tõenäosusega) jagama hakkame:

• Del.icio.us algajatele - kuidas koguda häid internetilinke? - väärt seletus Digitargalt
• Del.icio.us - Wikibooks.org seletus
• Using del.icio.us - Youtube video
• Social Bookmarking in Plain English - Youtube video

Edit2 - kuidas Del.icio.us’i kasutada:
Lisa oma veebilehitsejale/brauserile paar nuppu, mille abil imelihtsalt viiteid del.icio.us’sse lisada saad. Pärast salvestamist tekivad viited automaatselt meie kodulehele!

• Kui kasutad Firefox’i
• Kui kasutad Internet Explorerit
• Kui kasutad mõnda muud brauserit

Lõpetuseks olgu väljatoodud veel eraldi Youtube video, millele ülal ka linkisin. Kui teema on segane, siis selles videos tehakse asja iva väga hästi ning lihtsalt selgeks.

Ja nüüd viidetetahvliga tutvuma: NRG 46b del.icio.us lingikogu

Suured pidustused on peagi tulemas ja seega on ideaalne aeg heita pilk korraks minevikku.

24.02.1939, Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraad Tallinnas:

Lisainfot 90. juubeli kohta: Eesti 90